Projektist

AGROSUS määrab kindlaks sobivad vahendid ja agroökoloogilised strateegiad (AS), et ennetada ja ohjata umbrohtude esinemist asjaomastes põllukultuurides nii tavapärases, mahepõllumajanduses kui ka segapõllumajanduses Euroopa Liidu ja selle partnerriikide üheteistkümnes biogeograafilises piirkonnas (kontinentaalne – Vahemere – Atlandi – Makaroneesia – Pannoonia – Anatolia – Musta mere – boreaalne – Alpi – steppide – Arktika), vähendades samal ajal sünteetiliste herbitsiidide kasutamist keskkonnas ja suurendades agroökosüsteemide bioloogilist mitmekesisust. Konsortsium rakendab mitme osapoole lähenemisviisi põllumajandustootjate otsuste tegemisel ning sidusrühmade erinevate seisukohtade kaasamisel poliitikat reguleerivate ja haldavate otsustajateni. Kokkuvõttes tugineb AGROSUS i) laiendatud teadmistele Euroopa põllumajanduses esinevate probleemsete umbrohtude, praeguste umbrohutõrjemeetodite ning põllumajandustootjate ja nõustajate poolt kogetud probleemide kohta (uuringute, töötubade ja arutelurühmade raames võetakse ühendust umbes 500 põllumajandustootja ja nõustajaga), ii) arenenud tuvastamisvahenditele, iii) kultuuriliste, mehaaniliste, füüsikaliste, bioloogiliste ja biotehnoloogiliste umbrohutõrjevahendite kasutuselevõtule 68 lühiajalises katseüksuses, mis asuvad üle kogu Euroopa; iv) sidusrühmade ja poliitikakujundajatega läbiviidavatele meetmetele, et edendada kõige sobivamaid algatusi põllul, haldus- ja regulatiivsel tasandil; ning v) tehnoloogiasiirdele ja sidusrühmade koolitamisele umbrohu ennetamiseks ja tõrjeks. Väljatöötatud vahendeid ja strateegiaid arendatakse koostöös sidusrühmadega edasi, keskendudes eri piirkondade kõige problemaatilisematele umbrohtudele. Neid strateegiaid rakendatakse 11 biogeograafilises piirkonnas majanduslikult kõige olulisemate põllukultuuride puhul ning tavapärastes, mahepõllumajanduslikes ja segapõllumajandussüsteemides. Samuti hinnatakse kombineeritud alternatiivsete umbrohutõrjemeetodite keskkonnamõju ning majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid ja kasu 68 lühiajalises katseväljal ning 15 juba käimasolevas keskmise ja pikaajalises agroökoloogilises katseväljas, võrreldes neid klassikalise keemilise umbrohutõrjega.