Projektist

FAIRCHAIN vastab kasvavale vajadusele praeguste toiduainete süsteemide olulise ümberkujundamise järele, arendades välja konkurentsivõimelisi vahetoiduahela alternatiive, mis on kohandatud väikestele ja keskmise suurusega osalistele. FAIRCHAINi konkreetsed eesmärgid on järgmised: - Edendada uuenduslike vahepealsete toiduväärtusahelate tekkimist, mis toetavad väikeste ja keskmise suurusega osalejate tegevuse laiendamist olukorras, kus valitseb jätkusuutmatu traditsiooniline põllumajandus- ja toiduainete süsteem. See nõuab konkreetseid tehnoloogilisi, organisatsioonilisi ja sotsiaalseid uuendusi ning regulatiivseid ja poliitilisi kohandusi, et tagada toidu laialdane kättesaadavus õiglasel ja jätkusuutlikul viisil. - Inspireerida ja julgustada suuremaid osalejaid vähendama traditsiooniliste toiduainete väärtusahelate ulatust ning paremini vastama tarbijate kasvavale vajadusele tarbida kohalikke kõrgekvaliteedilisi ja ohutuid tooteid. Vahepealsete toiduainete väärtusahelate tekkimine peaks avaldama survet domineerivatele osalejatele, sundides neid järgima parimaid tavasid seoses võimaluste pakkumisega kohalikele tarnijatele ning kulude ja kasu õiglase jaotamise tagamisega. FAIRCHAINi peamine eesmärk on testida, katsetada ja tutvustada hiljuti välja töötatud tehnoloogilisi, organisatsioonilisi ja sotsiaalseid uuendusi, viies need tehnoloogilise valmiduse tasemeni TRL7 ning võimaldades väikestel ja keskmise suurusega osalistel suurendada ja laiendada taskukohaste toitvate toiduainete tootmist konkurentsivõimelistes vahepealsetes toiduainete väärtusahelates. FAIRCHAIN keskendub piima- ning puu- ja köögiviljasektoritele, millel on Euroopas strateegiline majanduslik positsioon. Mõlemad sektorid on avatud mitmesuguste uuenduste integreerimisele, vastavad tarbijate kasvavale nõudlusele toitva ja tervisliku toidu järele ning peavad toime tulema väljakutsega, kuidas tarbijateni jätkusuutlikult tarnida kergesti riknevaid tooteid. FAIRCHAIN võtab arvesse kogu väärtusahelat. Rohkem tähelepanu pööratakse pigem saagikoristusejärgsetele etappidele kui tootmisele endale, kuna turusuhetes tekkinud võimu ebavõrdsus tuleneb peamiselt töötlemis- ja jaemüügisektori kasvavast kontsentreerumisest tavapärastes toiduainete tarneahelates.