Projektist

Üks 21. sajandi olulisemaid väljakutseid on rahuldada maailma nõudlust jätkusuutlikult toodetud biomassi järele nii toiduainete tootmiseks kui ka kasvavale biotoodete sektorile. Sellega seotud probleemideks on magevee kasutamise suurenemine põllumajanduses ja põllumaa kaotus soolsuse tõttu. Salicornia europaea (S. europaea) kasvatatakse ELis kaubanduslikul eesmärgil selle värskete tippude pärast, mida saab süüa salatina (soolamari). Tegemist on halofiitse taimega, mis suudab kasvada soolastel maadel ilma, et vajaks niisutamiseks magevett. Köögiviljana kasvatamisel kasutatakse ainult värskeid võrseotsi, samas kui taime puitunud osa loetakse jäägiks. Tänapäeval kasutavad Euroopa põllumajandustootjad osa kiulistest jääkidest mullaparanduseks ning kuivatavad kiudusid maitsesoola tootmiseks. Siiski on toidutoote suhtes jääkide kogus suur (ligikaudu 80%) ning jääkide soolasisaldus on probleemiks mulla parandamisel, kuna see viib soola tagasi mulda. Salicornia kasvatajatel on suur soov suurendada selle fraktsiooni väärtust kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega. Salicornia puitjaid jääke on uuritud farmaatsia- ja toidulisandite toorainena, kuna need sisaldavad rohkesti fütokemikaale, nt hüdroksükaneelhappeid (HCA). Salicornia kasvatamise edendamiseks soovitakse neid jääke väärtustada biokeemiliste ainete ja bioenergia tootmise kaudu. Projektis uuritakse ka vesiviljeluse ja Salicornia kasvatamise kombineerimist, luues sünergiaid, nagu näiteks fütokemikaaliderikkate funktsionaalsete kalasöötade koostamine ja katsetamine ning valkude ja lipiididega rikastatud kalasöötade koostamine ja katsetamine. Selle uuringu tulemused võimaldavad Salicornia kasvatajatel ja akvapoonikafarmidel kasutada ära kogu toodetud biomassi ning toota lisandväärtusega HCA-sid, funktsionaalset kalasööta ja bioenergiat. See loob uusi ringmajandustööstusi, kus toodetakse üheaegselt toitu, ravimeid ja bioenergiat sellest uuest jätkusuutlikust põllukultuurist, mille tootmisel tekib jäätmevooge väga vähe või üldse mitte.