Ringlussevõtust saadud väetised Loode-Euroopas: õiguslik ja regulatiivne raamistik

Jäätmetest ja loomsetest kõrvalsaadustest toodetud ringlussevõtu päritolu väetised (RDF) põrkuvad kogu Loode-Euroopas õiguslikele ja regulatiivsetele takistustele, mis pärsivad piiriülest kaubandust ja kasutamist. Käesolevas aruandes uuritakse ELi ja liikmesriikide õigusraamistikke, sealhulgas nitraadidirektiivi, veepoliitika raamdirektiivi ning Safemanure/ReNure algatusi, keskendudes lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kasutamise piirnormidele. Aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult riigipõhiseid standardeid Madalmaades, Belgias (Flandrias), Saksamaal, Prantsusmaal, Iirimaal ja Ühendkuningriigis, tuues esile erinevused kogulämmastiku, efektiivse lämmastiku ja P₂O₅-alastes eeskirjades. RENURE (Recovered Nitrogen from manURE) peamised kriteeriumid hõlmavad põhitäitmisest põhjalikumat töötlemist, mineraalse lämmastiku suhet TN ≥ 90%, TOC:TN ≤ 3 ning raskmetallide piirnorme. Oluline on vastavus lämmastiku bilansi, ladustamise ja ammoniaagi heitkoguste kontrolli nõuetele. Iirimaal ja Ühendkuningriigis kehtivad erandid rohumaade suhtes, samas kui Saksamaal ja Madalmaades kohaldatakse põllumajandusettevõtte tasandil lämmastiku ülejäägi piiranguid. Struviit- ja tuhapõhised väetised kuuluvad erinevate klassifikatsioonide ja lubade alla. Nõuetele vastavale kompostile ja tuhale kehtivad CE-märgistus ja jäätmestaatuse lõppemine vastavalt määrusele (EL) 2019/1009. Aruanne tugineb ReNu2Farm projekti tulemustele ning viidetele, mis pärinevad Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuselt (EC-JRC), Genti Ülikoolilt ja riiklikelt poliitika hindamistelt.