Marcinelle: mägipiirkonnas asuv agroökoloogiline piimakarjakasvatussüsteem, mille kavandamisel ja haldamisel osalevad kohalikud elanikud

Marcinelle on süsteemne katse, milles osaleb 28 lüpsilehma ja nende järglased ning mida on alates 2020. aastast läbi viidud 62 hektaril püsirohumaal INRAE Herbipôle katsefarmis Marcenatis (Prantsuse Keskmäestik, 1 100 m merepinnast). See kavandati 7 aastat tagasi osalusprotsessi raames ning seda juhib teadlaste ja piirkondlike sidusrühmade kollektiiv, kuhu kuuluvad ka kohalikud põllumajandustootjad ja kodanikud.

Marcinelle'i eesmärk on rakendada ja hinnata selliste meetodite kombinatsiooni, mis vastavad agroökoloogilistele ja kodanike ootustele: keskkonnasümbioos (mineraalväetiste ja ostetud kontsentraatide kasutamisest loobumine, hiline niitmine, hekid), kohaliku Ferrandaise tõu säilitamine, loomade tervis ja heaolu (karjatamise maksimeerimine, hiline ja järkjärguline ema-vasika eraldamine), põllumajandustootjate heaolu (osa aastast üks kord päevas lüpsmine ja lüpsikambri sulgemine mitmeks nädalaks) ning toote kvaliteet (rohtmaa bioloogilise mitmekesisuse edendamine söödasüsteemis).

Iga kahe aasta tagant läbiviidav mitmekriteeriumiline hindamine, milles kasutatakse viit diagnostilist vahendit (Welfare Quality® [loomade heaolu hindamine], DIAM [põllumajandusettevõtte söödasüsteemi multifunktsionaalne analüüs], CAP’2ER® [keskkonnategevuse tulemuslikkus mäletsejaliste kasvatuses], IDEA [põllumajandusettevõtte jätkusuutlikkuse näitajad] ja HVE [kõrge keskkonnaväärtus]), võimaldab juhtkomiteel suunata Marcinelle’i veelgi agroökoloogilisema süsteemi poole.

Need diagnostilised vahendid põhinevad teadlaste regulaarsetel analüüsidel, mis hõlmavad agronoomilisi näitajaid (koristatud sööda kogus ja kvaliteet, sõnniku laotamine, karjatamine), loomakasvatusnäitajaid (piima saagikus ja kvaliteet, kasv, paljunemine ja loomade tervis) ning majandusandmeid (piima- ja lihasissetulek, struktuurilised ja tegevuskulud). Süsteemi jätkusuutlikkus eeldab aga, et kodanikud, kes toetavad sellist ökoloogilist ja eetilist piima- ja vasikaliha tootmist, nõustuvad nende toodete eest rohkem maksma.

Viie aasta jooksul on see osaluslik uurimisprojekt tutvustanud agroökoloogilist piimakarjakasvatust enam kui 500 INRAE põllumajandusettevõtte külastajale (õpilased, põllumajandustootjad, piirkonna huvirühmad).