Kas mahepõllumajandus aitab säilitada vee kvaliteeti? Kolme tüüpilise juhtumi võrdlus Prantsusmaal ja Saksamaal

Veevarude kaitse põllumajandusest pärineva reostuse eest on Euroopas reguleeritud rangemate eeskirjadega, mis hõlmavad tänapäeval tulemuskohustusi, mis omakorda innustab linnu mõjutama põllumajandustootjate tegevust veevõtukohtade toitealadel. Käesolevas töös analüüsitakse kolme omavalitsuse (München ja Augsburg Saksamaal, Lons-le-Saunier Prantsusmaal) ja põllumajandustootjate vaheliste kokkulepete sõlmimise tingimusi, tuginedes sekundaarandmetele ja piirkondlike osapooltega peetud otsestele intervjuudele. Uurides eriti seda, milline koht on nendes kokkulepetes ülemineku soodustamisel mahepõllumajandusele, oleme tuvastanud järgmised tegurid, mis soodustavad, kuid ei pruugi olla piisavad selle arenguks: algselt ekstensiivsed tootmissüsteemid, struktureeritud ja nõudlusega mahepõllumajanduse tarneahelad, atraktiivsed rahalised stiimulid, vahendava tehnilise nõustaja tähtsus ning dialoogi ja lepingute sõlmimine piisavalt pikaks ajaks.