Koostöö on kohalike tõugude haldamise süsteemide keskmes

Kohalike tõugude haldamine tugineb koostöökorraldustele, mis on tänapäeval erinevate pingete keskmes (geneetika turgude liberaliseerimine, riikliku rahastamise vähenemine, uute tehnoloogiate areng). Kuid need kohalikud tõud on ühiskondlik vara ja nende mitmekesisuse säilitamine on oluline, et tagada loomakasvatusvõimekuse jätkusuutlik areng tulevikus. Käesoleva artikli eesmärk on mõista, millel põhineb koostöö nende tõugude haldamise raamistikus ning milliseid sotsiaalseid algatusi ja uuendusi saab selle edendamiseks välja töötada. Siin uuritakse piirkondlike piimalammaste tõugude juhtumit Pyrénées-Atlantiques’is, kus aretusprogrammide osas on esinenud koostööraskusi. Pärast erinevate „selektsioonisüsteemide“ määratlemist, mis on aja jooksul üksteisele järgnenud ja mis on mõnikord sama ressursi üle konflikti tekitanud, analüüsime nende koostöösüsteemide kolme mõõdet (selektsioonivahendite kavandamine ja kasutamine, ühised kvalifitseerimistegevused, aretusloomade turg). Lõpetuseks tutvustame erinevaid uuenduslikke lähenemisviise, mille eesmärk on soodustada koostööd ja ümber määratleda ühine projekt, mis keskendub nende ressursside haldamisele.