Mükotoksiinid: millised on teaduslikud edusammud riskide paremaks ohjamiseks?

Teravilja tervishoiukvaliteedi üks olulisemaid komponente on terade mükotoksiinidega saastumise riski kontrollimine. Need mükotoksiinid on seotud peamiselt Aspergillus-, Penicillium- ja Fusarium-perekondadesse kuuluvate seente esinemisega. Mükotoksiinid on eriti stabiilsed molekulid, mis taluvad hästi toiduainetööstuse protsesse, ning need leiduvad ka lõpptoodetes. Euroopas on Fusarium’i poolt toodetud mükotoksiinid ehk fusariotoksiinid (eriti B-tüüpi trikotekeenid) teraviljasektori peamised mureküsimused, kuna need esinevad sageli ja neile on omased mitmesugused toksilised mõjud. Viimastel aastatel tehtud märkimisväärsed edusammud on võimaldanud kindlaks teha ja tähtsuse järgi järjestada agronoomilised tegurid, mis suurendavad teravilja saastumise riski. Need teadmised ei ole siiski võimaldanud määratleda piisavalt tõhusaid strateegiaid, et tagada alates 2006. aastast kehtestatud regulatiivsete piirnormide järgimine. Nende strateegiate väljatöötamine ei ole võimalik ilma põhjalike teadmisteta mitte ainult toksinogeensete tekitajate mitmekesisuse kohta, vaid ka nende toksiliste metaboliitide biosünteesi tootmis- ja reguleerimismehhanismide kohta. Luues uusi näitajaid, mis on sobivamad (i) saastumise ennustamise ja/või kontrollimise agronoomiliste vahendite arendamiseks ning (ii) fusariotoksiinide esinemisega seotud mükotoksiiniriski paremaks hindamiseks, on INRA erinevate laborite läbiviidavate uuringute eesmärk leida lahendused majanduslikele, toksikoloogilistele ja ka regulatiivsetele probleemidele, mida need saasteained tekitavad.