Prantsuse ja maailma teadusartiklite bibliomeetriline analüüs valguallikate kohta ajavahemikul 2000–2009: võrdlus soja ja mudeliliikidega

Pakume ülevaadet Euroopa jaoks oluliste valguallikaks olevate kaunviljade (herned, põldoad, lupiinid, kikerherned) teadusuuringute jõudude analüüsi, mis põhineb 2000–2009. aasta jooksul ülemaailmselt ja Prantsusmaal avaldatud teadusartiklite analüüsil, võrreldes sojasse ja mudeliliikidesse tehtud investeeringutega. Maailma andmekogust leiti selle perioodi jooksul vastavalt 23 640, 18 946 ja 1 335 viidet soja, valguallikate ja mudel-liblikõieliste liikide kohta. Maailma andmekogu „valktaimede + kuivköögiviljade + Arabidopsis thaliana“ maht suurenes 33% ajavahemike 1990–1999 ja 2000–2009 vahel, kusjuures suurenesid Arabidopsis thaliana kohta avaldatud artiklite arv ning säilis stabiilne jaotus seemnetega liblikõieliste liikide vahel, mis on seotud toodangu mahuga. Ajavahemikul 2000–2009 moodustas Prantsusmaa 28% maailma publikatsioonidest mudel-liblikõieliste liikide (Medicago truncatula, Lotus japonicus) kohta. Umbes 11% valguallikate kohta avaldatud publikatsioonidest käsitlevad Prantsusmaal mõnda mudel-liblikõielist liiki, võrreldes 1%ga maailmas. Mudel-liblikõieliste liikide kohta avaldatud publikatsioonid pärinevad peamiselt geneetika ja taimefüsioloogia valdkondadest. Hernest on Prantsusmaal kõige enam uuritud kaunviljaline liik (peamised valdkonnad on geneetika, füsioloogia, taimekaitse, agronoomia ja ökofüsioloogia), samas kui maailma tasandil domineerivad uuringud soja kohta (kasutatakse samu erialasid kui valgu- ja söödakultuuride puhul). Esmane analüüs erialade ja teemade kaupa võimaldab tuvastada Prantsuse publikatsioonides tugevaid ja nõrku suundumusi. Laiendame peagi oma temaatilist analüüsi ülemaailmsele tasandile, kombineerides seda asjaomaste maailma geograafiliste piirkondade uuringuga ning Prantsuse teadusuuringute raames loodud rahvusvaheliste koostöövõrgustike analüüsiga, sealhulgas asjaomaste ajakirjade kirjeldusega.