Õunapuusortide ideotüübi väljatöötamine agronoomiliselt tõhusate ja vähese sisendiga viljapuuaiade jaoks

Puuviljakasvatus on praegu allutatud mitmetele kasvavatele survetele, mis ohustavad selle tulemuslikkust. Tuleb alustada tootmisviiside põhjalikku uuendamist, kaasates geneetikute ja aretajate, agronoomide, patoloogide, füsioloogide, modelleerijate, aga ka sotsiaalmajandusteadlaste ja puuviljakasvatussektori esindajate teadmisi. Eelkõige on vaja ümber mõelda sordide ideotüüpide kontseptsioon, võttes kasutusele tervikliku lähenemisviisi, mille raames asetatakse sort tagasi oma keskkonda, kus seda mõjutavad viljelusmeetodid ning erinevad töötlemised ja manipuleerimised, moodustades keeruka vastastikmõju, mida tuleb optimeerida, et vastata erinevatele majanduslikele ja keskkonnaalastele väljakutsetele. Käesolevas artiklis püüame tuua esile mõned põhiideed, mis on aluseks INRA-s läbiviidavatele uuringutele ja mis võimaldavad käsitleda ideotüüpide loomisel arvesse võetavat kolmekordset keerukuse taset: (i) kombineerida iga tunnuse puhul mitme geeni soodsaid alleele, (ii) kombineerida mitut tunnust, mille geneetiline determinism või füsioloogia võivad osutuda vastandlikuks, (iii) otsida soodsaid sünergiaid geneetilise potentsiaali, keskkonnamõjude ja viljelusmeetodite vahel.