Teraviljasüsteemide keskkonnamõju leevendamise võimalused: esmane kokkuvõte INRA uuringute põhjal

Praegune olukord nõuab põllumajanduse ja keskkonna paremat kooskõla, mistõttu seab põllumajandusteadus sageli kahtluse alla oma selles valdkonnas läbiviidavad uuringud. Käesolevas artiklis tutvustatakse ülevaatetöö tulemusi, mis käsitlevad teraviljakasvatussüsteemide keskkonnamõju vähendamise võimalusi. INRA poolt koostöös põllumajandussektori partneritega läbi viidud umbes kuuskümmend uurimistööd on loetletud ja liigitatud kolme suuremasse valdkonda: sisendite kasutamise tõhususe parandamine, ühe sisendi asendamine teisega ning tootmissüsteemide ümberkujundamine. Ülevaatest ilmnevad kolm peamist uurimis- ja innovatsioonivaldkonda. Esiteks sordiaretus, kus rõhutatakse geneetiliste ressursside kogumise, säilitamise ja kirjeldamise tähtsust genoomi analüüsivahendite abil. Teiseks süsteemsed lähenemisviisid, mis võtavad arvesse erinevaid tootmistegureid nii ajas kui ruumis ning hõlmavad mitmeid erialavaldkondi. Lõpuks tootmissüsteemide hindamise ja otsuste tegemise abivahendid, mis on olulised uuenduslike tootmissüsteemide kavandamisel või katsetamisel. Siiski tuleb mitmeid olulisi valdkondi, nagu valdkondadevahelised lähenemisviisid (muld, bioloogiline mitmekesisus, tootmise asukoht) ning majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus, käsitleda põhjalikumalt; käesolev esmane ülevaade ei olnud mõeldud ammendavaks