Parimad tavad toitaineterikka kääritusjäägi kasutamiseks vetikate kasvatamisel

Anaeroobse lagundamise tulemusel saadav toitaineterikas lagundamisjääk (NRD) on väärtuslik ressurss mikrovetikate kasvatamiseks, toetades jätkusuutlikku biomassi tootmist ja toitainete taaskasutamist. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse parimaid tavasid NRD iseloomustamiseks ja töötlemiseks, et optimeerida selle kasutamist vetikasüsteemides, hõlmates selliseid võtmeparameetreid nagu lämmastik, fosfor, raskmetallid, kuivaine ja osakeste suurus. Dokumendis kirjeldatakse üksikasjalikult eeltöötlusmeetodeid, sealhulgas lahjendamist, settimist, tsentrifuugimist, filtreerimist ja steriliseerimist, et suurendada toitainete kättesaadavust ning vähendada patogeenide ja tahkete ainete sisaldust. ALG-AD projekt, milles osaleb 11 partnerit Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Belgiast, hindab erinevatest allikatest – nagu piimakarja sõnnik, kodulindude allapanu, tapamaja reovesi ja olmejäätmed – pärit NRD-d pilootkohtades Devonis, Bretagne’is ja Flandrias. Rõhk on asetatud Redfieldi suhte (N:P = 16:1) saavutamisele, mürgiste metallide seirele ning ohutuse tagamisele nõuetekohase käitlemise ja sertifitseerimise (nt PAS 110) kaudu. Toitainete täpseks mõõtmiseks soovitatakse kasutada analüüsimeetodeid nagu Kjeldahli meetod ja ICP-OES. Projekt edendab ringmajandust, kasutades digestaati uuesti vetikabiomassi tootmiseks, mida rakendatakse loomasöödas ja biotoodetes.