Mesilaste viirused üksikmesilastes: paljunemine ja suremus

Käesolevas uuringus uuritakse kolme levinud mesilaste viiruse – DWV-A, DWV-B ja BQCV – mõju kahele üksikmesilaste liigile, Osmia bicornis ja Anthophora plumipes. Süstimisel põhineva nakatamise ja reaalajas PCR-meetodi abil hinnati viiruse replikatsiooni ajalist kulgu. Mõlema üksikmesilase liigi puhul ei tuvastatud märkimisväärset viiruse replikatsiooni, hoolimata kõrgest suremusest, mis viitab võimalikule peremeesorganismi resistentsusele või käitlemisest tingitud stressile. Seevastu Apis mellifera puhul toimus replikatsioon, mis rõhutab liigispetsiifilisi reaktsioone. Tulemused näitavad, et katsetingimustes on looduslike mesilaste viirusaktiivsus piiratud, mis tõstatab küsimusi nakatumisteede ja patogeenide leviku kohta. Uuring aitab kaasa viiruse ja peremehe vahelise dünaamika mõistmisele looduslike tolmeldajate puhul ning annab aluse laiematele uuringutele pestitsiidide ja patogeenide vastastikmõju kohta üleeuroopalise PoshBee algatuse raames.