Põllukultuuride vaheldumine mitmeaastaste umbrohtude tõrjeks mahepõllumajanduses

Põllukultuuride vaheldumine on orgaanilises põllumajanduses äärmiselt oluline mitmeaastaste umbrohtude, nagu ohakas ja künnapuu, tõrjumiseks. Selle strateegia raames kasutatakse umbrohtude tõrjeks konkurentsivõimelisi põllukultuure ja rohelist väetist – näiteks ristikku ja lutsernit –, kusjuures vähemalt 20% külvikorrast on pühendatud rohelisele väetisele. Umbrohtude leviku vähendamiseks tuleks piirata madala konkurentsivõimega teraviljade osakaalu 50%ni ja vältida sama kultuuri kasvatamist mitu aastat järjest. Piirkondades, kus umbrohtude levik on suur, tuleks eelistada väga konkurentsivõimelisi kultuure ning vältida teraviljalisi kaunvilju, kuna nende hiline saagikoristus ja toitaineterikkad tingimused soodustavad umbrohtude kasvu. Lupiinide või põldoadega sarnaste liblikõieliste järel tuleks talikultuuride istutamise asemel külvata kattekultuure, et piirata toitainete kättesaadavust. Kevadodra ei tohiks järgneda rohu-ristiku kombinatsioonile, kuna selle lämmastiku omastamine on kehv; kaer või kevadnisu koos kattekultuuridega on paremad valikud, eriti savimulladel või kuivas kliimas. Juuni algus on kriitiline aeg halvasti juurdunud põllukultuuride hooldamiseks, et vältida umbrohtude levikut. Liivastel muldadel tuleks talinisu asendada rukisega, tritikale või talispeltiga, et vähendada umbrohtude levikut. Sügis on ideaalne aeg sihipäraseks ja odavaks umbrohutõrjeks. Need meetmed toetavad pikaajalist mullatervist, saagikuse stabiilsust ja jätkusuutlikkust orgaanilistes süsteemides.