Teabeleht: Pipra- ja tomatijäätmete muutmine biopõhisteks ehitusmaterjalideks

Käesolevas teabelehes hinnatakse tomati- ja paprikakasvatusest tekkivate põllumajandusjäätmete muutmist biopõhisteks ehitusmaterjalideks, tuues esile selle keskkonnaalast ja majanduslikku potentsiaali. Arvestades 40 tonni jäätmeid hektari kohta ja 8 tonni CO₂-ekvivalenti, mis aastas seotakse, võiks süsiniku sidumine toota 2 347 eurot hektari kohta, kui CO₂ hind on 80 eurot tonni kohta – kokku 8,15 miljonit eurot Hollandi põllumajandusmaade puhul. Praegune kompostimine tekitab aastas 4 458,4 tonni CO₂-ekvivalenti, mille väärtus on 356 671 eurot, mistõttu materjali väärtustamine on jätkusuutlikum ja tulusam alternatiiv. Kasvatajatel tuleb kanda jäätmete kõrvaldamise kulud 35–42,50 eurot tonni kohta, samas kui töötlejad saavad saastatusega seotud tasusid vähendada 37,50 euro võrra tonni kohta. Tsentraliseeritud töötlemine parandab tõhusust, kuigi nõudlus biopõhiste materjalide järele on endiselt piiratud. Väljakutseteks on hooajalised jäätmete tippkoormused, energiahindade kõikumine ja madal turunõudlus. Võimalusi pakuvad tooraine mitmekesistamine ja täiustatud eraldamistehnikad, nagu paprikavarte töötlemine hinnaga 350 eurot kuivaine tonni kohta. Algatus toetab ringmajandust ja kaskaadipõhimõtteid, seades kompostimise või põletamise asemel esikohale kõrge lisandväärtusega kasutamise. Organisatsioon „De Natuurverdubbelaaars“ on määratletud peamise sidusrühmana koostööks kasvatajate, töötlejate ja poliitikakujundajate vahel.