Jäätmetest saadud biopõhistes väetistes sisalduvad püsivad orgaanilised saasteained

Käesolevas uuringus hinnatakse püsivate orgaaniliste saasteainete – sealhulgas PFAS-ide, PCB-de, PCDD/F-ide ja PAH-ide – esinemist põllumajandus-, toiduainetööstuse ja reoveesettest saadud biopõhistes väetistes (BBF-id). Enamik BBF-e vastas ELi riiklikele piirnormidele, välja arvatud pürolüüsitud reoveesetted, milles täheldati kõrgenenud PAH-sisaldust. Mõnedes BBF-ides leitud kõrge ekstraheeritava orgaanilise fluori (EOF) sisaldus viitab märkimisväärsele PFAS-sisaldusele, eriti reoveesettedel ja kanasõnnikul põhinevates toodetes. Termilised töötlemisviisid, nagu pürolüüs ja kõrgel temperatuuril põletamine, vähendasid püsivate orgaaniliste saasteainete (POP) kontsentratsioone, kuigi mõnikord tekkisid kõrvalproduktidena polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH-id). Bioloogilistest jäätmetest ja hügieeniliselt töödeldud põllumajandusjäätmetest valmistatud BBF-ides oli saasteainete tase madalam. Ajaliselt vaadeldes on reoveesetetes vanade saasteainete kontsentratsioonid vähenemas, mida seostatakse regulatsioonide ja protsesside täiustamisega. Prognoosimudelid viitavad sellele, et BBF-ide kasutamine toob kaasa madala pinnase saastumisohu, kusjuures taimede poolt omastamine on minimaalne ja panus inimese talutavasse päevasesse tarbimisse on tähtsusetu. Siiski on PFAS-ide biosaadavus köögiviljades endiselt murettekitav, mis nõuab edasist seiret ja töötlemise optimeerimist. Tulemused toetavad teatavate BBF-ide ohutut kasutamist ringmajanduses, kuid rõhutavad vajadust reoveesettest saadud toodete sihipärase kontrolli järele.