Söödaga varustatuse iseseisvus ning mulla-taim-loomade dünaamika piimakarjakasvatuses

1000 liitri piima tootmiskulud aastatel 2018 ja 2021 hõlmavad tööjõu-, maa-, haldus-, hoone-, masinapargi-, arendus-, maapinna rendi- ja söödakulusid. 2021. aastal vähenesid tööjõukulud tööjõu ümberpaigutamise tõttu lihaveiste kasvatusse; maa-alade tagamise kulud suurenesid kõrgemate seemnehindade, uute söödasegude ja laiendatud pindade tõttu. Piima hinna tõus kompenseeris osaliselt toetuste vähenemise. Projekt saavutas 2021. aastal 77% söödaautonoomia ja 100% söödaautonoomia, kusjuures kontsentraadi ostmine toetas piima kvaliteeti ja tootlikkust. Eesmärkide hulka kuulusid kontsentraadi kasutamise vähendamine, 360 g/l piima kvaliteedi säilitamine ning valgu- ja rasvasisalduse suurendamine. Jätkuvad tööd hõlmavad preeria katseid, mulla-taim-kariloomade seoste uuringuid ja ebaküpsete teraviljade kasutamise optimeerimist. Põllumajandustootjate tagasiside kinnitab liblikõieliste kasulikkust karjamaadel, võimaldades 2018. aastal seitsme kuu jooksul kitsi sööta ilma lämmastikukorrektoriteta ning praegust saagikust ~850 liitrit kitse kohta, mida toetavad hilise külvamise katsed (nt PME kaera all 2019. aastal). Euroopa Põllumajanduse Arengufondi ja Occitanie piirkonna kaasrahastatavas projektis rõhutatakse maapiirkondadesse investeerimist, säästvaid tavasid, mulla tervise seiret, sööda optimeerimist ja kariloomade tootlikkust. Peamised soovitused: eelistada liblikõielistel põhinevaid karjamaid, kohandatavaid söödastrateegiaid ja mulla-taim-kariloomade dünaamika pidevat seiret pikaajalise iseseisvuse ja toote kvaliteedi tagamiseks.