Piimhappebakterid kartuli (Solanum tuberosum L.) patogeenide biotõrjevahenditena

Bioloogiline tõrje pakub alternatiivi keemilistele pestitsiididele, mis ei sobi kokku ülemaailmse „rohelisemaks muutumise“ suundumusega. Bioloogiline tõrje hõlmab mitmesuguseid lähenemisviise, alates looduslikest kiskjatest kuni bioloogiliselt toodetud molekulideni. Käesolevas artiklis keskendutakse piimhappebakterite (LAB) valikule kartuli patogeenide vastu suunatud bioloogiliste tõrjevahenditena. Uuringu raames hinnati 100 piimhappebakterite tüve antimikroobset aktiivsust kümne taimepatogeeni (Pectobacterium carotovorum, Streptomyces scabiei, Fusarium oxysporum, Fusarium sambucinum, Alternaria solani, Alternaria tenuissima, Alternaria alternata, Phoma exigua, Rhizoctonia solani, Colletotrichum coccodes) vastu ristjoonmeetodil. HPLC-meetodiga määrati kõige aktiivsemate LAB-tüvede metaboolsed profiilid ning leiti, et suurimates kogustes esinesid piimhape, äädikhape, propioonhape ja etanool. Lõpuks valiti välja tüvi Lactiplantibacillus plantarum KB2 LAB 03 ja seda kasvatati täiendatud hapelisel vadakul. Pärast laboratoorsete katsete käigus toimunud valikut hinnati tüve KB2 LAB 03 toimet in situ seemnekartulitel fütopatoogeenide vastu. Katse näitas kaheksa kartulipatogeeni nakatumise vähenemist 40–90%; ainult F. sambucinum ja F. oxysporum ei olnud üldse pärsitud. L. plantarum KB2 LAB 03 pakuti välja potentsiaalse biokontrolli agentina kartuli kaitsmiseks fütopatoogeenide vastu.