Sõnniku kasutamine biogaasi tootmiseks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks

Loomakasvatusest pärit sõnnik, eriti kanasõnnik, saab suunata biogaasijaamadesse, et vähendada kasvuhoonegaaside, eelkõige dilämmastikoksiidi heitkoguseid. Anaeroobse lagundamise käigus muundub sõnnik soojuseks, elektrienergiaks ja stabiilseks bioväetiseks, mis asendab mineraalväetisi. See protsess vähendab nii sõnniku käitlemisest kui ka väetiste tootmisest tulenevaid heitkoguseid. Ühest tonnist kanasõnnikust saab sama palju biogaasi kui ühest tonnist silomaisist, mille turuväärtus on 35–65 eurot tonni kohta. Bioloogiliste piirangute tõttu on kanasõnniku maksimaalne osakaal biogaasijaamade toorainena 30%. Selline lähenemine toetab põllumajanduse kliimaneutraalsust, väärtustades jäätmeid ja vähendades keskkonnamõju.