Xf avastamise ja seire kaugseiresüsteemi tulemused

Taimepatogeenid põhjustavad märkimisväärset saagikadu ning ohustavad üha enam toiduga varustatust (Paini jt, 2016), ökosüsteemi terviklikkust ja ühiskonda laiemalt (Boyd jt, 2013; Fisher jt., 2012; Flood, 2010; Strange & Scott, 2005). Xylella fastidiosa on üks kõige ohtlikumaid taimebakteridest maailmas, põhjustades mitmeid haigusi, millel on sügav mõju põllumajandusele ja keskkonnale (Purcell, 1997). Esialgu esines see Ameerikas, kuid selle hiljutine avastamine Aasias ja Euroopas näitab, et Xf geograafiline levik on märkimisväärselt laienenud, muutes Xf taas esile kerkivaks globaalseks ohuks, mis on põhjustanud sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist kahju (Stokstad, 2015; Almeida, 2016). Xf võib nakatada üle 560 taimeliigi üle maailma (EFSA, 2018) ning selle varajane avastamine on selle likvideerimiseks otsustava tähtsusega. Tehtud töö näitab, et õhust tehtud pildispektroskoopia ja termograafia abil saadud taimede funktsionaalsete omaduste muutused võivad paljastada Xf-nakkuse oliivipuudel enne, kui sümptomid on nähtavad. Haiguse avastamise täpsus, mida kinnitab kvantitatiivne polümeraasi ahelreaktsiooni analüüs (qPCR), ületab 80%, kui 3D-simulatsioonidega kvantifitseeritud kõrge resolutsiooniga fluorestsents ja termilise stressi indikaatorid ühendati fotosünteetiliste omadustega, mis on tundlikud kiire pigmendi dünaamika ja lagunemise suhtes. Visuaalselt sümptomiteta puud, mis algselt klassifitseeriti nakatunuks taimede spektraalsete omaduste muutuste põhjal, arendasid Xf sümptomeid peaaegu kaks korda kiiremini kui sümptomiteta puud, mis kaugseire põhjal klassifitseeriti nakatumata puudeks. Seega on tõestatud, et Xf-nakkusest põhjustatud taimede spektraalsed omaduste muutused on maastiku tasandil visuaalselt enne sümptomite ilmnemist avastatavad, mis on ülioluline eeldus ühe maailma kõige laastavama taimehaiguse likvideerimiseks.