Teine soovituste kogum tulevaste uurimiskavade jaoks

SHERPA protsessi käigus tuvastati lüngad praegustes teadmistes ning määrati kindlaks tulevaste uuringute prioriteedid seoses SHERPA projekti 2., 3. ja 4. voorus käsitletud teemadega. Need lüngad peegeldavad SHERPA mitmepoolsete platvormide (MAP) ja SHERPA mõttekoda seisukohti praeguse tõendusmaterjali puudujääkide kohta üldiselt või just nende vastutusalade kontekstis. SHERPA veebirobot võimaldas tuvastada ELi uurimisprojektidest (peamiselt Horisont 2020) pärit teavet, mis toetab SHERPA MAP-idest välja töötatud uurimiskavade soovitusi. Töötati välja kuus teadusuuringute tegevuskava valdkonda, mis hõlmavad MAPides arutatud teemasid, ühendades kaks kliimamuutusega seotud teemat – „Kliimamuutus ja keskkonna jätkusuutlikkus” ning „Kliimamuutus ja maakasutus” – ning tuues esile ja ajakohastades ühe tegevuskava esimesest soovituste kogumist. Need kuus teadusuuringute tegevuskava on: • Kliimamuutus, keskkonna jätkusuutlikkus ja maakasutus; • tootmise muutused ja maapiirkondade majanduse mitmekesistamine; • maapiirkondade mõjuvõimu suurendamine mitmetasandilistes juhtimisprotsessides; • jätkusuutlikud ja vastupidavad väärtusahelad; • maapiirkondade sotsiaalne mõõde; • vaatlemine, mõõtmine ja seire. Tegevuskavades kindlaksmääratud teadusuuringute vajadused kaardistati ELi prioriteetidega, mis kajastuvad programmi „Horisont Euroopa” strateegilistes suunistes, kavandatud või heakskiidetud Euroopa partnerlustes, SCAR-AKISi tulevikuprognoosi ekspordirühmas ning ELi pikaajalise maapiirkondade visiooni sambades. Tulemus näitab, et iga tegevuskava kattub mitme nendes strateegilistes dokumentides kindlaksmääratud prioriteediga. Kliimamuutuse, keskkonnasäästlikkuse ja maakasutuse pealkirja all oleva tegevuskava sisu ulatus ja olemus vastab suurimale hulgale strateegilistele prioriteetidele (15 vaadatud 19-st). Mõned teadmiste lüngad peegeldavad MAP-i liikmeskonda või geograafiat, juurdepääsu teabele ning vaateid teadmiste liikidele (nt teaduslikud tõendid, praktilised teadmised) ja andmete või vahendite institutsioonilisele kättesaadavusele. Õigeaegselt võib eeldada, et mõned teadmiste lüngad täidetakse hiljuti rahastatud projektidega, edendades seeläbi neid teadusuuringute tegevuskavasid. Siiski illustreerib teadmiste lünkade ja teadustöö vajaduste altpoolt ülespoole suunatud kindlaksmääramine, kuidas teaduse, ühiskonna ja poliitika liideste lähenemisviis võib aidata kaasa avaliku hüve nimel teadustöö arendamisele. See on tihedalt seotud programmi „Horisont Euroopa” Euroopa partnerluste ühe eesmärgiga, milleks on „ühiskondlike, ökoloogiliste ja majanduslike muutuste edendamine, kaasates kodanikke ja praktikuid ning luues nende vahel konsensust teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade ja prioriteetide osas”. SHERPA poolt teaduse, ühiskonna ja poliitika liideste kasutamine on võimaldanud kohalikul ja ELi tasandil tegutsejatel väljendada oma seisukohti teadusuuringute ja poliitika vajaduste kohta. Kaasloomeprotsess on iseenesest aidanud kaasa ELi pikaajalise visiooni elluviimisele maapiirkondade jaoks läbi tugevama innovatsiooniökosüsteemi loomise, mis on osa tugevamate maapiirkondade sambast.