Rohumaade majandamine bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks Euroopas

Euroopa püsirohtlate majandamine pöörab tagasi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, mis on tingitud 1970. aastatest alates rakendatud intensiivsetest põllumajandustavadest. Strateegiad hõlmavad vaheldusrikast karjatamist ja niitmist, lämmastiku kasutamise vähendamist, kohalike liikide juurde külvamist ning elupaikade loomist, nagu hekid ja looduslike lillede äärised. Kohalikud taimed, nagu *Rhinanthus* ja *Silene flos-cuculi*, parandavad taimede ja putukate vahelist suhtlust ning toetavad tolmeldajaid. Ungaris ja Poolas läbi viidud katsed näitavad, et kolme aasta jooksul on biomass ja liikide arvukus paranenud. ELi poliitika muutused bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 ja ühise põllumajanduspoliitika reformide raames soodustavad ökosüsteemi teenuste eest maksmist, toetades bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku vastupidavuse nimel mõõduka sisendiga mitmeliigilisi rohumaid.